Sisukord
I OSA: EUROOPA ÜHENDUSE TOIMIMINE
1.1. Euroopa integratsiooni ajalooline areng
1.1.1. Esimesed lepingud
1.1.2. Areng kuni ühtse Euroopa aktini
1.1.3. Maastrichti ja Amsterdami leping
1.1.4. Nice’i leping ja Euroopa tuleviku konvent
1.1.5. Euroopa põhiseaduse leping
1.1.6. Lissaboni leping
1.2. Ühenduse õigussüsteemi põhijooned
1.2.1. Euroopa Liidu õiguse allikad ja kohaldamisala
1.2.2. Subsidiaarsuse põhimõte
1.3. Euroopa Liidu institutsioonid ja organid
1.3.1. Euroopa Parlament: ajalooline taust
1.3.2. Euroopa Parlament: volitused
1.3.3. Euroopa Parlament: struktuur ja tegevus
1.3.4. Euroopa Parlament: valimiste kord
1.3.5. Euroopa Parlament: suhted liikmesriikide parlamentidega
1.3.6. Nõukogu
1.3.7. Euroopa Ülemkogu
1.3.8. Euroopa Komisjon
1.3.9. Euroopa Kohus ja Esimese Astme Kohus
1.3.10. Kontrollikoda
1.3.11. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
1.3.12. Regioonide Komitee
1.3.13. Euroopa Investeerimispank
1.3.14. Euroopa Ombudsman
1.4. Otsustamismenetlused
1.4.1. Riigiülesed otsustamismenetlused
1.4.2. Valitsustevahelised otsustamismenetlused
1.4.3. Eelarvemenetlus
1.5. Rahastamine
1.5.1. Liidu tulud ja kulud
1.5.2. Mitmeaastane finantsraamistik
1.5.3. Eelarve täitmine
1.5.4. Eelarvekontroll
II OSA: KODANIKE EUROOPA
2.1. Põhiõiguste kaitse Euroopa Liidus
2.2. Euroopa Liidu kodanikud ja nende õigused
2.4. Õigus valida ja olla valitud
2.5. Petitsiooniõigus
III OSA: SISETURG
3.1. Siseturu põhimõtted ja üldine väljakujundamine
3.2. Siseturu peamised vabadused
3.2.1. Kaupade vaba liikumine
3.2.2. Töötajate vaba liikumine
3.2.3. Asutamisvabadus, teenuste osutamise vabadus ja diplomite vastastikune tunnustamine
3.2.4. Kapitali vaba liikumine
3.3. Konkurentsieeskirjad
3.3.1. Üldine konkurentsipoliitika ja kooskõlastatud tegevus
3.3.2. Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine ja ettevõtete ühinemise uurimine
3.3.3. Riigi osalusega äriühingud ja üldhuviteenused
3.3.4. Riigiabi
3.4. Õigusaktide ühtlustamine
3.4.1. Avalike hangete lepingud
3.4.2. Äriühinguõigus
3.4.3. Finantsteenused: Lamfalussy menetluse kujunemine ja rakendamine praktikas
3.4.4. Finantsteenused: olulisemad õigusaktid
3.4.5. Intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomand
IV OSA: ÜHINE POLIITIKA
4.1. Lissaboni strateegia
4.2. Ühine põllumajanduspoliitika
4.2.1. Rooma leping ja ühise põllumajanduspoliitika alused
4.2.2. Ühise põllumajanduspoliitika reformimine
4.2.3. Ühise põllumajanduspoliitika esimene sammas: I. Ühine turukorraldus
4.2.4. Ühise põllumajanduspoliitika esimene sammas: II. Otsetoetused põllumajandusettevõtetele
4.2.5. Ühise põllumajanduspoliitika teine sammas: maaelu arengu poliitika
4.2.6. Ühise põllumajanduspoliitika rahastamine
4.2.7. Ühise põllumajanduspoliitika välismõõde: WTO põllumajandusleping
4.2.8. Doha voor ja põllumajandus
4.2.9. Ühine põllumajanduspoliitika ja Lissaboni leping
4.2.10. Ühine põllumajanduspoliitika arvudes
4.3. Metsanduspoliitika
4.3.1. Euroopa metsandusstrateegia: üldine raamistik
4.3.2. Euroopa metsandusstrateegia: põhimõtted ja tegevus
4.4. Ühine kalanduspoliitika
4.4.1. Ühise kalanduspoliitika teke ja areng
4.4.2. Kalavarude kaitse
4.4.3. Kalandusele antav struktuuriabi
4.4.4. Rahvusvahelised kalandussuhted
4.4.5. Kontroll ja jõustamine kalanduses
4.4.6. Euroopa kalandus arvudes
4.5. Regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika
4.5.1. Majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus
4.5.2. Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF)
4.5.3. Ühtekuuluvusfond
4.5.4. Solidaarsusfond
4.6. Transpordipoliitika
4.6.1. Transpordipoliitika põhialused
4.6.2. Maismaatransport: turulepääs
4.6.3. Maismaatransport: õigusaktide ühtlustamine
4.6.4. Maanteeliiklust ja liiklusohutust käsitlevad sätted
4.6.5. Õhutransport: turulepääs
4.6.6. Õhutransport: konkurents ja reisijate õigused
4.6.7. Õhutransport: lennuliiklus ja ohutuseeskirjad
4.6.8. Meretransport: turulepääs ja konkurents
4.6.9. Meretransport: liiklus- ja ohutuseeskirjad
4.6.10. Siseveetransport, ühendveod ja logistika
4.7. Üleeuroopalised võrgud
4.7.1. Üleeuroopalised võrgud: üldsuunised
4.7.2. Üleeuroopaliste võrkude rahastamine
4.8. Tööstuspoliitika
4.8.1. Euroopa Liidu tööstuspoliitika üldpõhimõtted
4.8.2. Terasetööstus
4.8.3. Laevaehitus
4.8.4. Autotööstus
4.8.5. Keemia- ja farmaatsiatööstus
4.8.6. Lennundustööstus
4.8.7. Audiovisuaalsektor
4.8.8. Infotehnoloogia
4.8.9. Biotehnoloogiatööstus
4.8.10. Kaitsetööstus
4.9. Sotsiaal- ja tööhõivepoliitika
4.9.1. Sotsiaal- ja tööhõivepoliitika üldpõhimõtted
4.9.2. Euroopa Sotsiaalfond
4.9.3. Tööhõivepoliitika
4.9.4. Sotsiaalkaitse teistes liidu liikmesriikides
4.9.5. Töötervishoid ja tööohutus
4.9.6. Sotsiaalne dialoog, töötajate teavitamine, ärakuulamine ja osalemine
4.9.7. Sooline võrdõiguslikkus
4.9.8. Diskrimineerimisvastased meetmed ja kaitsetute elanikerühmade sotsiaalne kaasamine
4.10. Keskkonnapoliitika
4.10.1. Keskkonnapoliitika üldpõhimõtted
4.10.2. Ühenduse keskkonnaõiguse rakendamine
4.10.3. Säästev areng ja keskkonnaprobleemid
4.10.4. Loodusvarad ja jäätmed
4.10.5. Veekaitse ja -majandus
4.10.6. Õhu- ja mürasaaste
4.10.7. Kliimamuutus ja keskkond
4.10.8. Bioloogiline mitmekesisus, loodus ja pinnas
4.10.9. Kemikaalid
4.10.10. Terviklik tootepoliitika ja tööstustehnoloogia
4.11. Tarbijakaitse ja rahvatervis
4.11.1. Tarbijapoliitika: põhimõtted ja vahendid
4.11.2. Tarbijakaitsemeetmed
4.11.3. Rahvatervis
4.12. Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala
4.12.1. Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala: üldised aspektid
4.12.2. Varjupaiga- ja sisserändepoliitika
4.12.3. Välispiiride haldamine
4.12.4. Politsei- ja tollikoostöö
4.12.5. Õigusalane koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades
4.13. Energiapoliitika
4.14. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted
4.15. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted
4.16. Turism
4.17. Kultuur ja haridus
4.17.1. Haridus- ja kutseõppepoliitika
4.17.2. Noorsoopoliitika
4.17.3. Keelepoliitika
4.17.4. Kultuuripoliitika
4.17.5. Audiovisuaal- ja meediapoliitika
4.17.6. Spordipoliitika
4.17.7. Teabevahetuspoliitika
4.18. Maksupoliitika
4.18.1. Üldine maksupoliitika
4.18.2. Käibemaks
4.18.3. Alkoholi- ja tubakaaktsiis
4.18.4. Energia maksustamine
4.18.5. Isikute ja äriühingute maksustamine
V OSA: MAJANDUS- JA RAHALIIT
5.1. Majandus- ja rahaliidu areng
5.2. Majandus- ja rahaliidu institutsioonid
5.4. Majanduspoliitika kooskõlastamine
5.5. Finantspoliitika raamistik
VI OSA: EUROOPA LIIDU VÄLISSUHTED
6.1. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP)
6.1.1. Välispoliitika: eesmärgid, vahendid ja saavutused
6.1.2. Inimõiguste ja demokraatia kaitse
6.1.3. Julgeoleku- ja kaitsepoliitika
6.2. Majanduspoliitika ja väliskaubandus
6.2.1. Euroopa Liit kui kaubandusjõud
6.2.2. Euroopa Liit ja Maailma Kaubandusorganisatsioon
6.3. Suhted teatavate riikide rühmadega
6.3.1. Euroopa Liidu laienemine
6.3.2. Euroopa Majanduspiirkond (EMP)
6.3.3. Euroopa naabruspoliitika (ENP)
6.4. Suhted teatavate riikide ja piirkondadega
6.4.1. Lääne-Balkani riigid
6.4.2. Venemaa Föderatsioon
6.4.3. Lõuna-Kaukaasia (Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia)
6.4.4. Kesk-Aasia
6.4.5. Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riigid
6.4.6. Araabia poolsaar, Iraak ja Iraan
6.4.7. Atlandi-ülesed suhted: Ameerika Ühendriigid ja Kanada
6.4.8. Ladina-Ameerika
6.4.9. Jaapan
6.4.10. Hiina Rahvavabariik ja Taiwan
6.4.11. Lõuna-Aasia riigid
6.4.12. ASEAN ja Korea poolsaar
6.4.13. Austraalia ja Uus-Meremaa
6.5. Üldine arengupoliitika
6.5.1. Arengupoliitika üldülevaade
6.5.2. Arengumaade suhtes kohaldatavad kaubandusrežiimid
6.5.3. Humanitaarabi