Ühtekuuluvusfond

ÕIGUSLIK ALUS

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 161, mis lisati Maastrichti lepinguga.

EESMÄRGID

Lepingus sätestatakse, et Ühtekuuluvusfond „annab rahalist abi”:

– keskkonnaprojektidele;

– üleeuroopaliste võrkude projektidele transpordi infrastruktuuri valdkonnas.

TULEMUSED

Esialgu asutas nõukogu (1. aprillil 1993. aastal) ühtekuuluvuse rahastamisvahendi (määrus (EMÜ) nr 792/93). See asendati Ühtekuuluvusfondiga 16. mail 1994. aastal (määrus (EÜ) nr 1164/94, mida on muudetud määrustega (EÜ) nr 1264/1999 ja (EÜ) nr 1265/1999).

A. Kohaldamisala

1. Abikõlblikud riigid

Fond on ette nähtud liikmesriikidele, kus RKT elaniku kohta on alla 90% ühenduse keskmisest ja kus on loodud asutamislepingu artiklis 104c sätestatud kriteeriumide täitmise programm, mille eesmärk on hoiduda ülemäärasest eelarvepuudujäägist majanduspoliitika kooskõlastamisel majandus- ja rahaliidu raames. Neli liikmesriiki vastavad kõnesolevatele kriteeriumidele: Hispaania, Kreeka, Iirimaa ja Portugal.

2. Abikõlblikud projektid

EÜ asutamislepinguga kehtestatud kahes tegevusvaldkonnas võivad fondist abi saada järgmised projektid:

–mis aitavad kaasa asutamislepingu artikli 174 (130r) eesmärkide saavutamisele järgmistes valdkondades: keskkonnakvaliteet, inimeste tervis, loodusressursside kasutamine ning piirkondlikud või ülemaailmse tähtsusega keskkonnaprobleemid. Kõnesolevate projektide hulka kuuluvad vastavalt asutamislepingu artiklile 175 (130s) võetud meetmetest tulenevad projektid ning eelkõige ühenduse viienda keskkonna- ja säästva arengu alase tegevusprogrammi keskkonnapoliitika alaste prioriteetidega kooskõlas olevad projektid;

–ühist huvi pakkuvad transpordi infrastruktuuri projektid, mida liikmesriigid rahastavad vastavalt asutamislepingu artiklis 155 (129c) nimetatud suunistele; muid üleeuroopaliste võrkude projekte, mis aitavad kaasa asutamislepingu artikli 154 (129b) eesmärkide saavutamisele, võidakse rahastada seni, kuni nõukogu võtab vastu asjakohased suunised (*4.7.2.);

–abikõlblike projektidega seotud ettevalmistavad uuringud;

–tehnilise abi meetmed ja seonduvad uuringud.

B.Abimehhanism

1. Rahastamise määr

Rahastamise määraks on 80–85% projekti riiklikest kulutustest olenevalt meetme liigist. Kui projekt saab ühenduselt muud abi ja ka toetust fondist, siis ei tohi abi kogusumma ületada 90% kogukuludest, välja arvatud ettevalmistavate uuringute puhul, mida võidakse rahastada 100% ulatuses.

2. Menetlus

Komisjon võtab kokkuleppel abi saava liikmesriigiga vastu otsuse projekti rahastamiseks. Otsustega tuleb tagada tasakaal kahe valdkonna vahel (keskkond ja transpordi infrastruktuur). Komisjon esitab fondi tegevuse kohta aastaaruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

C.Abi ulatus

1. Fondi vahendid

Ajavahemik 1993–1999

Fondi vahendite kogumaht oli üle 15 miljardi eküü.

Määrusega (EÜ) nr 1264/1999 jaotati fondi vahendid abi saavate liikmesriikide vahel üksnes soovituslikul alusel:

–Hispaania: 61–63,5%;

–Kreeka: 16–18%;

–Portugal: 16–18%;

–Iirimaa: 2–6% (Iirimaa ei ole alates 2004. aasta 1. jaanuarist enam abikõlblik).

Ajavahemik 2000–2006

Määrusega (EÜ) nr 1264/1999 kehtestati fondi vahendite kogumahuks 18 miljardit eurot vastavalt 1999. aasta hindadele.

Pärast 2004. aasta 1. mail toimunud Euroopa Liidu laienemist antakse Ühtekuuluvusfondist abi kümnele uuele liikmesriigile kuni 2006. aasta lõpuni ning kolmele liikmesriigile, mis olid abikõlblikud ajavahemiku 2000–2006 lõpus (Kreeka, Portugal ja Hispaania). Hispaania ei ole alates 2007. aasta 1. jaanuarist enam abikõlblik.

Kümne uue liikmesriigi ühinemistingimusi käsitleva aktiga kehtestatakse ajavahemikul 1. mai 2004 kuni 31. detsember 2006 nimetatud riikidele eraldatava abi kogumahuks 7,59 miljardit eurot vastavalt 1999. aasta hindadele.

Fondi koguvahendite jaotamine liikmesriikide vahel oleneb mitmest kriteeriumist: riigi rahvaarv ja pindala, RKT elaniku kohta ning sotsiaal-majanduslikud tegurid, nagu infrastruktuur. Kuid kogusumma, mis kõnealused liikmesriigid igal aastal Ühtekuuluvusfondist saavad, ei tohi koos struktuurifondidest saadava abiga ületada 4% riigi SKTst.

Programmiperiood 2007–2013

Uue määrusega (EÜ) nr 1084/2006 kehtestatakse struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi toimimise üldsätted ning sätestatakse, et Ühtekuuluvusfond aitab kaasa lähenemiseesmärgi saavutamisele (*4.5.2.), hõlmates vähim arenenud liikmesriike ja piirkondi rahalise osaluse kaudu lähenemiseesmärgi rakenduskavadesse.

Asjaolu, et 1. mail 2004. aastal ühinesid liiduga uued liikmesriigid, kes vastavad Ühtekuuluvusfondist abisaamise nõuetele ja kellel on uusi ning olulisi rahastamisvajadusi, õigustab fondi tegevusvaldkonna laiendamist ja fondi eelarve suurendamist 18 miljardilt eurolt (ajavahemikul 2000–2006) 61 miljardi euroni uuel programmiperioodil (58 miljardit eurot + 3 miljardit eurot üleminekutoetuseks).

Seega võib Ühtekuuluvusfond rahastada ka meetmeid säästvat arengut soodustavates ja selget keskkonnamõõdet omavates valdkondades, nagu energiatõhusus ja taastuvenergia. Peale üleeuroopaliste võrkude võimaldab fondi rahastamine hõlmata ka raudteid, laevatatavaid sisevee- ja mereteid, mitmeliigilisi transpordisüsteeme ja nende koostalitlusvõimet, maantee- ja õhuliikluse korraldamist, puhast linnatransporti ning ühistranspordivahendeid. Tegevusvaldkonna laiendamine on kooskõlas asutamislepingu vastavate sätetega ja vastab Euroopa Ülemkogu Lissaboni (märts 2000) ja Göteborgi (juuni 2001) kohtumistel kindlaks määratud prioriteetidele.

EUROOPA PARLAMENDI ROLL

Ühtekuuluvusfondi loomine 1994. aastal oli Euroopa Parlamendi esimene võimalus kasutada talle Maastrichti lepinguga (artikkel 130d) omistatud uut pädevust anda oma nõusolek struktuurifondide kasutamisele. Parlament suutis tagada piirkondlike ja kohalike asutuste kaasamise fondist rahastatavate projektide järelevalvesse; parlamendi nõusoleku andmine avaldas mõju ka fondi toimimisviisile.

Järgnevatel aastatel suurenes Euroopa Parlamendi mõju ühtekuuluvuspoliitikale. Eelkõige oli parlament vastu sellele, kuidas eelarvepuudujääki käsitlev tingimusklausel asetab ebasoodsasse olukorda kriteeriumidele vastavad riigid. Parlamendi arvetes ei tähenda kriteeriumidele vastamine sugugi seda, et kõnealused riigid oleksid suutnud piirkondlikud ja sotsiaalsed erinevused kõrvaldada, nagu ilmneb ka esimese kolme aasta kohta koostatud ühtekuuluvusraporti lõppjäreldustest. Euroopa Parlament tõstis esile ka fondi panust töökohtade loomisse abi saanud riikides: komisjoni hinnangul loodi tänu fondile 1996. aastal otseselt üle 57 000 töökoha ja kaudselt üle 17 000 töökoha.

Euroopa Parlament osales aktiivselt uue määruse (EÜ) nr 1084/2006 koostamisel ajavahemikuks 2007–2013. Parlament esitas mitu teksti mõju suurendavat ettepanekut rõhuasetusega:

–keskkonnakaitsel;

–puudega inimeste vajadustel;

–menetluse lihtsustamisel ja läbipaistvusel;

–piirkondlike osalejate tugevamal rollil ja lisatasude süsteemi kehtestamisel (ühenduse kvaliteedi- ja tulemusreservi kujul, mis oli ajavahemikul 2000–2006 ette nähtud vaid struktuurifondidele).

Nõukogu ei pidanud kõigi Euroopa Parlamendi ettepanekute arvessevõtmist asjakohaseks.

Ivana Katsarova
01/2007