Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF)
Euroopa Regionaalarengu Fond on regionaalpoliitika peamine vahend ja selle eesmärk on vähendada regionaalset ebavõrdsust. Pärast korduvaid reformimisi on ERFile ajavahemikuks 2007–2013 seatud kolm põhimõttelist eesmärki: lähenemine, piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive ning Euroopa territoriaalne koostöö.
ÕIGUSLIK ALUS
EÜ asutamislepingu artiklid 158–162.
EESMÄRGID
Olla abiks regionaalse ebavõrdsuse korvamisel, võttes osa:
– arengus mahajäävate piirkondade arendamisest ja struktuurilisest kohandamisest;
– taandarenguga tööstuspiirkondade ümberkorraldamisest (artikkel 160).
SAAVUTUSED
A. Ajalugu
Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) asutati 1975. aastal ning sellest on saanud ühenduse regionaalpoliitika peamine vahend.
1. Peamised tööpõhimõtted
Peamised põhimõtted, mille alusel ERF praegu tegutseb, kehtestati struktuurifondide üldreformiga 1988. aastal (*4.5.1.). Komisjoni, liikmesriikide ja piirkondlike asutuste poolt kokkulepitud ühenduse abi raamprogrammid kehtestavad üldpõhimõtted meetmete osas, mida viivad ühiselt ellu liikmesriigid ja ühendus, ning pakuvad liikmesriikide poolt esitatavate rakenduskavade võrdlusraamistiku. Lõpliku otsuse nende programmide kaasfinantseerimise kohta teeb komisjon.
2. 1993. aasta neli eesmärki
Struktuurifonde 1993. aastal (*4.5.1.) reforminud määrused seadsid ERFile ajavahemikuks 1994–1999 järgmised neli eesmärki:
– eesmärk 1: arengus mahajäänud piirkondade areng ja struktuuriline kohandamine;
– eesmärk 2: tööstuse langusest tõsiselt mõjutatud piirkondade taasarendamine;
– eesmärk 5b: maapiirkondade areng;
– eesmärk 6: arktiliste piirkondade toetamine (käesolev eesmärk lisati Rootsi ja Soome liitumisel).
80% fondi vahenditest on ette nähtud eesmärgile 1.
3. Ühenduse algatused
Need on kogu ühendust mõjutavad projektid, mille eest on ainuvastutav komisjon.
Asjaomased valdkonnad
1993. aasta määrustega kehtestati järgmised rakendusvaldkonnad:
– piirkondadevaheline koostöö;
– tööhõive ja tööjõud;
– tööstuse areng;
– äärepoolseimad piirkonnad;
– linnapoliitika;
– maaelu areng.
Peamised programmid
Interreg, mis toetab väga erinevate valdkondade piiriüleseid koostööprojekte ühenduse sise- ja välispiiridel asuvate piirkondade vahel.
URBAN, mida kohaldatakse probleemsetele linnapiirkondadele (kõrge tööpuudus, halvas seisukorras hooned, halvad elamistingimused ja ebapiisav sotsiaalne võrgustik).
Konver, mis julgustab relvatööstust muutma oma suunitlust tsiviilalaseks.
B. 1999. aasta määrus (*4.5.1.)
1. Eesmärgid
1999. aastal ajavahemikuks 2000–2006 vastuvõetud määrus (21. juuni 1999. aasta nõukogu määrus (EÜ) nr 1261/1999) piirdub kahe ERFi eesmärgiga.
Eesmärk 1
See jääb muutumatuks: arengus maha jäänud piirkondade areng ja struktuuriline kohandamine. Nüüd hõlmab see aga ka alasid, mis olid abikõlblikud eesmärgi 6 alusel, ning äärepoolseimaid piirkondi.
Eesmärk 2
See on uus: struktuuriliste probleemidega alade arendamine ja majanduslik taasarendamine. See hõlmab endiseid eesmärke 2 ja 5b ning laiendab neid muudele aladele: raskustes olevad linnapiirkonnad, kalandusest sõltuvad kriisiolukorras olevad alad ning teenustest tugevalt sõltuvad alad.
2. Abikõlblikud piirkonnad
Eesmärgi 1 raames
– Piirkonnad, mille rahvamajanduse kogutoodang on alla 75% ühenduse keskmisest; komisjoni koostatud loetelu;
– äärepoolseimad piirkonnad (Prantsusmaa ülemereterritooriumid, Assoorid, Madeira ja Kanaari saared);
– eesmärgi 6 sihtalad.
Kõik need piirkonnad esindavad umbes 20% ELi elanikkonnast.
Eesmärgi 2 raames
Eesmärk 2 hõlmab nelja tüüpi piirkondi: tööstus-, maa-, linna- ja kalandusest sõltuvad piirkonnad. Komisjon koostab tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikidega kõnealuste piirkondade loetelu. Need piirkonnad hõlmavad umbes 18% ELi elanikkonnast.
3. Üleminekukord
Piirkondadele, mis olid 1999. aastal eesmärkide 1, 2 ning 5b alusel abikõlblikud, kuid 2000. aastal enam abikõlblikud ei ole, on abi andmiseks kehtestatud üleminekukord.
4. Ühenduse algatused
Asjaomased valdkonnad:
– piiriülene, riikidevaheline ja piirkondadevaheline koostöö, et stimuleerida arengut ning kooskõlastatud tasakaalustatud planeerimist;
– maaelu areng;
– riikidevaheline koostöö uute tavade osas, et võidelda igasuguse diskrimineerimise või ebavõrdsuse vastu töö saamisel.
5. Programmid
Programmide arvu on vähendatud neljani: Interreg, URBAN, Leader ja EQUAL. Nende rahastamist on vähendatud 5,3%-ni struktuurifondide kogu rahastamissummast.
6. Vastutusvaldkondade jaotus
See on sõnastatud selgemalt:
– komisjon kinnitab strateegilised prioriteedid;
– programmide juhtimine on detsentraliseeritum ning suuremat rolli etendavad piirkondlikud ja kohalikud asutused ning majanduspartnerid ja tööturu osapooled.
C. Perioodi 2007–2013 väljavaated
2004. aasta juulis esitas komisjon ettepaneku võtta vastu ERFi käsitlev määrus, mis võeti vastu 2006. aasta juulis. Uus määrus (EÜ) nr 1080/2006 jõustus 1. jaanuaril 2007.
1. Kolm uut eesmärki
Kolme uue eesmärgi meetmete rahastamiseks eraldatakse kokku 308 miljardit eurot.
Lähenemine
Praeguse eesmärgiga 1 sarnase lähenemiseesmärgi sihiks on kiirendada vähim arenenud liikmesriikide ja piirkondade lähenemist majanduskasvu ja tööhõive tingimuste parandamise teel. Seda hakatakse rahastama ERFist, ESFist ja Ühtekuuluvusfondist. Abikõlblikud on järgmised piirkonnad ja liikmesriigid:
– struktuurifondide raames (ERF ja ESF):
- piirkonnad, kus sisemajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta on alla 75% ühenduse keskmisest; kõnealused piirkonnad peavad olema NUTS II tasandi piirkonnad;
- piirkonnad, kus sisemajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta oleks olnud alla 75% ühenduse keskmisest (laienemise statistiline mõju); kõnealused piirkonnad hakkavad toetust saama ülemineku-, eri- ja vähenevast rahastamisest;
– Ühtekuuluvusfondi raames: liikmesriigid, kelle rahvamajanduse kogutulu on alla 90% ühenduse keskmisest ning kus on käimas majandusliku lähenemise programmid;
– ERFi eritoetuse raames: äärepoolseimad piirkonnad. Eesmärk on lihtsustada kõnealuste piirkondade integreerimist siseturgu ja arvestada nende konkreetsete raskustega (näiteks nende kaugest asukohast tulenevate liigsete kulude hüvitamine).
Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive
See eesmärk taotleb konkurentsivõime, tööhõive ja atraktiivsuse suurendamist piirkondades, mis ei kuulu kõige ebasoodsamas olukorras piirkondade hulka. Seda hakatakse rahastama ERFist ja ESFist. Abikõlblikud piirkonnad on järgmised:
– piirkonnad, mis kuulusid perioodil 2000–2006 eesmärgi 1 alla, kuid ei täida enam lähenemise eesmärgi piirkondlikke abikõlblikkuskriteeriume ning saavad järelikult üleminekutoetust. Komisjon koostab nimetatud piirkondade loetelu, mis kehtib selle vastuvõtmisel perioodil 2007–2013;
– kõik muud piirkonnad, mis ei kuulu lähenemiseesmärgi sihtalasse.
Euroopa territoriaalne koostöö
See uus eesmärk taotleb piiriülese, riikidevahelise ja piirkondadevahelise koostöö tugevdamist ning põhineb praegusel algatusel Interreg. Seda hakatakse rahastama ERFist. Abikõlblikud piirkonnad on need NUTS III tasandi piirkonnad, mis asuvad sisemaismaapiiri ääres, teatavad välismaismaapiiri ääres asuvad piirkonnad ning teatavad merepiiriga piirkonnad, mis asuvad maksimaalselt 150 km kaugusel. Komisjon võtab vastu abikõlblike piirkondade loetelu.
2. Kolme eesmärgi erisätted
Rahalised vahendid ei ole eesmärkide vahel ülekantavad. 0,3% kogusummast on eraldatud tehnilisele abile. 3% lähenemise ning piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärkidele eraldatud kogusummast moodustab nn kvaliteedi- ja tulemusreservi. Mitte mingil juhul ei või aastaeraldis ületada 4% kõnealuse liikmesriigi sisemajanduse kogutoodangust. Samuti on ette nähtud uue riikliku ettenägematute kulude reservi loomine, et anda täiendavat abi ettenägematute valdkondlike või kohalike kriiside korral, mis tulenevad majanduslike ja sotsiaalsete ümberkorralduste või kaubavahetuse laienemise mõjust. Kõnealuse reservi moodustavad liikmesriigid, võttes aluseks 1% lähenemise toetusest ja 3% konkurentsivõime toetusest.
EUROOPA PARLAMENDI ROLL
1993. aastal komisjoni vastuvõetud ja 1999. aastal laiendatud tegevusjuhend nõuab, et Euroopa Parlamenti teavitataks korrapäraselt fondi tegevusest. 1999. aasta reformi raames õnnestus Euroopa Parlamendil säilitada ühe ühenduse algatusena ka programm URBAN.
Hoolimata 2004. aasta laienemisega seotud kuludest, vähim arenenud piirkondade suurenenud arvust ning täiendavatest pingutustest, mida tuleb teha, et struktuuripoliitika oleks edukas, on ajavahemikuks 2007–2013 ERFile eraldatud rahalised vahendid 0,04% väiksemad kui Euroopa Parlamendi toetusel Euroopa Komisjoni esildatud summa.
Tänu koostöövaimule õnnestus Euroopa Parlamendil sisse viia vajalikud muudatused keskkonnakaitse osas. Euroopa Parlamendi häält on kuulda võetud partnerluse valdkonnas, kus üldmäärusega on ette nähtud kodanikuühiskonna ja valitsusväliste organisatsioonide suurem kaasamine.
KOONDTABEL
2000–2006 | – | 2007–2013 | – |
Eesmärgid | Rahastamisvahendid | Eesmärgid | Rahastamisvahendid |
Ühtekuuluvusfond | Ühtekuuluvusfond | Lähenemine | ERF |
Eesmärk 1 | ERF | – | Ühtekuuluvusfond |
– | Euroopa Sotsiaalfond (ESF) | – | – |
– | Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastu ja | – | – |
– | Kalanduse Arendusrahastu | – | – |
Eesmärk 2 | ERF | Piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive piirkondlik tasand | ERF |
– | ESF | ESF | |
Eesmärk 3 | ESF | – | |
Interreg | ERF | Euroopa territoriaalne koostöö | ERF |
URBAN | ERF | – | – |
EQUAL | ESF | – | – |
Leader+ | Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastu | – | – |
Maaelu areng ja kalanduse ümberkorraldamine väljaspool eesmärki 1 | Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastu | – | – |
Kalanduse Arendusrahastu | – | – | |
9 eesmärki | 6 vahendit | 3 eesmärki | 3 vahendit |
Ivana Katsarova
01/2007
