Avalike hangete lepingud

ÕIGUSLIK ALUS

EÜ asutamislepingu artiklid 14, 28, artikli 47 lõige 2, artiklid 49, 50, 55 ja 95.

EESMÄRGID

Avalike hangete lepingud täidavad liikmesriikide majanduses olulist rolli. Hinnangute kohaselt moodustavad need enam kui 16% liidu sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Enne ühenduse õigusaktide rakendamist sõlmiti ainult 2% avalike hangete lepingutest välismaiste ettevõtjatega. Lepingutel on võtmeroll teatavates sektorites, nagu ehitus ja ehitustööde riigihanked, energia, telekommunikatsioon ja rasketööstus, ning neid iseloomustab traditsiooniliselt omamaiste tarnijate eelistamine seadusega kindlaksmääratud või halduseeskirjade põhjal. Avatud ja tõhusa konkurentsi puudumine oli üks takistus ühtse turu väljakujundamisel, suurendades tellijate kulusid ja pärssides teatavates võtmetähtsusega tööstusharudes konkurentsivõime arengut.

Siseturu põhimõtete (eriti teenuste osutamise vabaduse ja vaba konkurentsi) kohaldamine nende lepingute suhtes tagab majandusressursside parema jaotuse ja riigi rahaliste vahendite otstarbekama kasutamise (riigiasutused saavad parima võimaliku kvaliteediga tooted ja teenused parima hinna eest tihedama konkurentsi tingimustes). Euroopa turu parimate tulemustega ettevõtjate eelistamine ergutab Euroopa ettevõtjate konkurentsivõimet (kes on seetõttu võimelised kasvama ja arendama oma müügivõimalusi) ning tugevdab läbipaistvuse, võrdse kohtlemise, tõelise konkurentsi ja tõhususe põhimõtete järgimist ning vähendab pettuse ja korruptsiooni ohtu. Tõeliselt avatud ühtne turg on võimalik saavutada ainult siis, kui kõik ettevõtjad saavad võistelda kõnealuste lepingute eest võrdsel alusel.

SAAVUTUSED

Ühendus varustas end õigusaktidega, mille eesmärk on kooskõlastada siseriiklikke eeskirju ning millega kehtestatakse pakkumiskutse avalikustamise ja pakkumiste läbivaatamise objektiivsete kriteeriumidega seotud kohustused. Avalikke hankeid käsitlevaid normatiivakte on vastu võetud alates 1960. aastatest. Seetõttu otsustas ühendus neid lihtsustada ja kooskõlastada ning võttis vastu neli direktiivi (92/50/EMÜ, 93/36/EMÜ, 93/37/EMÜ ja 93/38/EMÜ).

Vastavalt 27. novembri 1996. aasta rohelises raamatus tehtud ettepanekule liideti kolm nendest direktiividest lihtsustamise ja selguse eesmärgil ehitustööde riigihankelepinguid, asjade riigihankelepinguid ja teenuste riigihankelepinguid käsitlevaks direktiiviks 2004/18/EÜ ning vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektorit käsitlevaks direktiiviks 2004/17/EÜ, mida on muudetud direktiiviga 2005/75/EÜ. Mõlema direktiivi mõningaid lisasid muudeti direktiiviga 2005/51/EÜ.

Neid direktiive ei kohaldata või kohaldatakse piirangutega järgmiste lepingute suhtes: lepingud, mis lubavad tellijatel pakkuda või käitada avalikke telekommunikatsioonivõrke või osutada avalikkusele ühte või mitut teletelekommunikatsiooniteenust (hõlmatud direktiiviga 93/38/EMÜ), kuid neid kohaldatakse telefoni-, teleksi-, mobiiltelefoni-, kutsungi- ja satelliiditeenuste suhtes; lepingud, mis on hõlmatud riikliku julgeoleku või riigisaladusega, oluliste riiklike huvidega ja rahvusvaheliste lepingutega (otsus 94/800/EÜ); uurimis- ja arendusprogrammidest kaasrahastatavate teenustega seotud lepingud; kinnisvaraga seotud lepingud; teatavate audiovisuaalsete teenustega ringhäälingu valdkonnas seotud lepingud, kuid direktiive kohaldatakse tehniliste tootmis- ja ülekandevahendite hankimisega seotud lepingute suhtes; ainuõiguse alusel sõlmitud lepingud; vahekohtu- ja lepitusteenustega seotud lepingud; teenuste kontsessioonidega seotud lepingud; keskpankade teenuste ja finantsteenustega seotud lepingud; ainult töötingimusi reguleerivad lepingud; määrustega 3975/87/EMÜ ja 3976/87/EMÜ (õhutransport) seotud lepingud; direktiivi 93/38/EMÜ alla mittekuuluvate avalike veoteenustega seotud lepingud.

Mis puutub direktiivi 2004/17/EÜ, siis kehtivad endiselt direktiividega 93/38/EMÜ, 94/22/EÜ, 90/531/EMÜ ning otsustega 93/676/EMÜ, 97/367/EÜ, 2002/205/EÜ, 2004/73/EÜ ettenähtud erikord ning eri- või ainuõigustega, sidusettevõtetega ja ühisettevõtetega seotud piirangud ja erandid. Direktiivi 2004/17/EÜ ei kohaldata ehitustööde ja teenuste kontsessioonide suhtes, mis on antud ainult asjaomase spetsiifilise tegevuse teostamiseks.

„Avalike hangete lepingud” määratletakse lepingutena, mis on sõlmitud kirjalikult ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme tellija vahel ning mille eesmärk on ehitustööde teostamine, toodete tarnimine või teenuste osutamine tasu eest.

„Tellijad” on riik, piirkondlikud ja kohalikud asutused ning avaliku õigusega reguleeritud organid ja ühendused, mille on moodustanud üks või mitu sellist asutust või üks või mitu sellist avaliku õigusega reguleeritud organit ning mis on loodud mittetööstuslike ja mittekaubanduslike üldhuvide rahuldamise eriotstarbel, mis on juriidilised isikud ja mida rahastavad või mille juhtimist kontrollivad tellijad. Need kõik on loetletud lisades.

„Kontsessioonid” on teenuste avalike hangete lepingute sarnased lepingud, mis seisnevad ainult õiguses kasutada teenust või õiguses kasutada teenust koos teatava tasu maksmisega.

A. Menetlused

Pakkumiskutsed peavad vastama kolmele menetlusliigile, mille kohaldamisel võetakse aluseks künnisesüsteem koos iga avalike hangete lepingu hinnangulise väärtuse arvutamise meetoditega ja kohaldatavate menetluste tunnustega, mis on kohustuslikud või soovitavad vastavalt direktiivides sätestatule. Künnisesüsteemi tuleb iga kahe aasta järel ajakohastada. „Avatud menetluse” puhul võib iga huvitatud ettevõte esitada pakkumise. „Piiratud menetluse” puhul võivad pakkumise esitada ainult kandidaadid, kes on kutsutud seda tegema. „Läbirääkimistega menetluse” puhul võivad tellijad konsulteerida valitud ettevõtetega ja pidada neist ühe või mitmega läbirääkimisi lepingu tingimuste üle. „Konkurentidega peetav dialoog” (menetlus, mille puhul võib iga ettevõte taotleda osalemist ja tellijad võivad pidada menetlusele lubatud kandidaatidega dialoogi eesmärgiga töötada välja oma nõuetele vastavad sobivamad alternatiivid ja kutsuda selle põhjal pakkumist esitama ainult väljavalitud kandidaadid) sobib direktiivi 2004/18/EÜ raames keerukate lepingute puhul.

Üldise põhimõtte kohaselt tuleb kõiki pakkumise kohta kehtivaid eeskirju, mis puudutavad menetlust, pakkumisele lubamist, kvantifitseeritavaid tunnuseid, enampakkumise protsessi ja tehnilist kirjeldust, alltöövõttu, kohustusi, täitmise tingimusi, majanduslikku, finants- ja tehnilist suutlikkust, kvalifikatsioone, lepingu sõlmimist, selgitada pakkumiskutses ja lisatud kirjelduses.

Kõik menetlused peavad vastama ELi õiguse põhimõtetele, nagu läbipaistvus, mittediskrimineerimine, konkurents, vaba liikumine, vastastikune tunnustamine, proportsionaalsus, konfidentsiaalsus, tõhusus. Nende põhimõtete järgimine on kohustuslik ka selliste avalike hangete lepingute puhul, mille on alla kirjutanud kolmas avalik-õiguslik või eraõiguslik isik, kellele tellija on andnud eri- või ainuõigused avaliku teenuse osutamiseks. Järgmisi valdkondi käsitlevaid siseriiklikke eeskirju võib kohaldada, kuid need peavad olema kooskõlas kehtiva ELi õigusega: kõlblus, avalik kord, avalik julgeolek, tervishoid, inimeste ja loomade elu, töötingimused ja tööohutus, teabe elektrooniliste vahenditega edastamise ohutus, turvalisus, konfidentsiaalsus, eraelu puutumatus, sertifitseerimine, keskkond, väär asjaajamine, tegevuse või kutsealaga tegelemise tingimusi puudutavad eeskirjad jne.

Komisjon soovib välja töötada elektroonilise avalike hangete süsteemi ja kavatseb esitada meetmeid, et tagada elektroonilise avalike hangete süsteemi kasutamise abil hästitoimiv siseturg, parandada avalike hangete süsteemi juhtimist, saavutada suurem tõhusus ja liikuda elektrooniliste hangete rahvusvahelise raamistiku poole. Kohaldatakse direktiive 1999/93/EÜ ja 2000/31/EÜ.

Erieeskirjad puudutavad avalikke ehitustööde kontsessioone, teenuste ideekonkursse, allhankeid, raamlepinguid, dünaamilisi ostusüsteeme, avalikke ehitustööde lepinguid subsideeritava elamuehituse puhul.

B. Lepingu sõlmimise kriteeriumid

Valida võib järgmiste elementide vahel: a) madalaim hind ja b) majanduslikult kõige soodsam pakkumine (kriteerium, mis koosneb mitmest osast: kvaliteet, hind, tehniline väärtus, keskkonnaelemendid, tarnimistähtaeg, kulutasuvus jne).

Valitud kriteeriumid tuleb täpsustada pakkumiskutses ja lisatud dokumentides.

C. Avalikustamist ja läbipaistvust käsitlevad eeskirjad

Avalike hangete lepingud, mille väärtus ületab direktiivides sätestatud künnise, tuleb avalikustada vastavalt tüüpvormidele. Mõne lepingu puhul on teate (nt ideekonkursi teate) avaldamine kohustuslik, teiste puhul (nt eelteade) ei ole.

Reklaamivormid, tähtajad, suhtlemise ja teabevahetuse kohta kehtivad eeskirjad ning menetluse läbiviimine on sätestatud kahes nimetatud direktiivis ja nende lisades ning määruses (EÜ) nr 1564/2005.

Otsuses 2005/15/EÜ on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad direktiivi 2004/17/EÜ artiklis 30 ettenähtud tegevuse otsesele konkurentsile avatuse kindlakstegemise menetluse kohta.

Iga tellija teavitab pakkujaid nõuetekohaselt ja nii kiiresti kui võimalik menetluse ning lepingute sõlmimise kohta tehtud otsustest. Iga kandidaati, keda ei valitud, teavitatakse tema pakkumise tagasilükkamise põhjustest.

D.Ülevõtmine ja läbivaatamine

Nimetatud kahe direktiivi ülevõtmise (liikmesriigid pidid need üle võtma 31. jaanuariks 2006) lihtsustamiseks nähti määruses (EÜ) nr 2195/2002 ette ühtne riigihangete klassifikaator. 2006. aasta aprillis ei olnud enamik liikmesriike neid kahte direktiivi veel täielikult üle võtnud ja komisjon valmistub alustama mõne liikmesriigi vastu rikkumismenetlust. Nende kahe direktiivi rakendamise tegevuskava on arutamisel.

Liikmesriigid tagavad rakendamise tõhusate, kättesaadavate ja läbipaistvate mehhanismide abil ning võivad kasutada sõltumatu asutuse abi. Avalike hangete edasiarendamiseks liidus vaatab komisjon olukorra läbi ja annab aru 2007. aasta lõpuks saavutatud tulemustest. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 31. oktoobriks avalike hangete statistilise aruande.

EUROOPA PARLAMENDI ROLL

Parlamendil õnnestus suruda läbi, et keskkonna- ja sotsiaalsed kriteeriumid (sealhulgas tervishoid ja ohutus ning puuetega inimeste juurdepääs), järelevalvemehhanismid, selgemad lepingu sõlmimise kriteeriumid ning läbipaistvus kajastuvad avalike hangete menetluste kõikidel etappidel.

Avalikud hanked on tihedalt seotud volituste jaotamisega siseriiklike asutuste vahel, et võimaldada neil täita oma institutsioonilisi kohustusi. Seega on sellel süsteemil enamikus liikmesriikides põhiseaduslik tähtsus. Mis puudutab volituste jaotamist ning era- või avaliku õigusega reguleeritud kolmandate isikutega sõlmitud lepingute kaudu nende avalike ülesannete täitmisega seotud menetlusi, siis valitsevad siin liikmesriikide vahel suured erinevused. Kõik teenuste osutamise või tööde teostamise lepingud on reguleeritud Euroopa konkurentsi- ja avalike hangete alaste õigusaktidega, erandiks on „välja arvatud juhtumid” ja „sisetegevus”, st tegevus, mida teostab vahetult avaliku sektori asutus ise. Selle tagajärjel tekivad mõne küsimuse puhul probleemid, näiteks milline on sobiv kord kommunaalkoostöö või avaliku ja erasektori partnerluse puhul. Õigupoolest ei ole avalikud teenused (nagu kohalik veemajandus, teehooldus, energia jaotamine, jäätmehooldus, sotsiaalelamumajandus, spordi- ja kultuuriinfrastruktuur, krematooriumid, ühistransport) lihtsalt majandustegevus, mistõttu tundub sobimatu allutada need lihtsalt puhastele siseturu põhimõtetele. Kritiseeritakse ka määratlust „avaliku asutuse teostatav kontroll ettevõtja üle”. Parlament on huvitatud kehtivates õigusaktides tehtavate võimalike kohanduste arutamisest ja korraldas selleks 20. aprillil 2006. aastal avaliku kuulamise.

Azelio Fulmini
09/2006